Viljandimaal polnud ma veel ühtegi võistlust korraldanud kuigi Kolga-Jaani kant oli mõttes juba mitu aastat. Lõpuks võtsingi kaardid ette ja leidsin, et teid jagub küll, puudub aga stardikoht. Kolga-Jaani kohvik oli ka juba aasta varem jutust läbi käinud aga nüüd oli see lausa kinni minemas, seega sai veel alternatiive otsitud, kuid mitte leitud. Oius olema pidanud söögikoht enam ei eksisteerinud, seega ikka jäi järgi ainult kohvik. Isegi sulgemise puhul lubati see meie jaoks lahti teha ja suppi/pirukaid ka pakkuda.
Millest selline nimi võistlusele? Vastuse leiab
siit legent 11102. Gert kes selle legendi autor oli ei raalinud ka seda välja enne kui ise talle ütlesin enne starti. Parim muidugi oli, et esimesed registreerunud olid ka Põdrad, lisaks õnnestus neil ka veel medalile tulla ja saidki omale põdraga medalid :-)
Rada tegin 2 päeva 2. ja 3. mai. Hea aeg iseenesest, heina pole ja ja ka väiksemad teed on näha ja sõidetavad. Kokku sai paigutatud kaardile 66 KP-d. Kaardi valik oli ka probleem sest esialgne idee kasutada üht Maaameti hübriidkaarti langes ära kui selgus, et selle väljatrükk on loetamatu. Suures hädas jäin viimasel hetkel vana 1:50 000 baaskaardi peale mis mul olemas oli, parema loetavuse huvides sai see omakorda 1:40 000 suurendatud. Sealkandi omavalitsused ja ametkonnad võistluse vastu huvi ei tundnud, ühelegi meilile ei vastatud ega pandud infot üles ka valla kodulehele. Oleks võinud, sest kohalikud võistlusest ei teadnud.
Träkkerite saamine kiiruse kontrolliks oli ka veid segane, lõpuks sain 12 träkkerit millest omakorda 2 said võistluse käigus tühjaks. Registreerus 19 ekipaazi, kohale tuli 17 ja lõpetas 16. Üks Grand Cherokee suutis oma karteri puruks sõita suure kivi otsa kohe võistluse alguses. Õnneks sattus üks puksiir mööda sõitma kui auto juba liikumisvõimetu oli ja viis ta Põltsamaale kus lootust ehk remontida. Teistel probleeme polnud, küll aga polnud kõik lugenud juhendit ja kursis kiirusepiiranguga 70 km/h, mis põhjustas hulgaliselt karistuspunkte mitmele tiimile. Valus oli seda teha aga juhend oli sellisel kujul kasutuses juba mitmendat võistlust ja midagi polnud teha. Kõik punktid olid ka peale võistlust ilusti alles ning mitte ühtegi probleemi kohalikega ei tekkinud. Peale sellist positiivselt lõppenud võistlust jäi sisse tunne, et järgmine aasta jälle, varem on olnud vastupidiseid tundeid ka.
Auhindade eest on tänu väärt Kalle, Erten grupi esindajana, Meelis, Zerna ökotalu esindajana ja Volli Lutsu talust kes aitas ka rada panna ja maha võtta. Tiiu aitas kah ja Merike kes seda kohvikut peab oli teinud parima seljanka, pirukad ja salatid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar